Ajalugu
Huvitavat lugemist - kokkuvõte SEB 27. Tartu Rattaralli osalejaküsitlusest! (2008)
Aastail, mil olümpiavõitja ja maailmameister Aavo Pikkuus oli jalgrattaspordi Eestis oma efektsete võitudega väga populaarseks muutnud, sündis mõte suusamaratoni kõrvale ellu kutsuda ka analoogne rattasõit. Jalgratturitepoolseks eestvedajaks oli treener Rein Kirsipuu.
Esimene Tartu Rattaralli startis 1982. aasta maikuus Tartu Raekoja platsilt ja selle lõpetas 362 ratturit. Enne esimest rallit peeti maha pikki ja tuliseid vaidlusi distantsi pikkuse ning raskuse üle. Kuna pikamaasõite polnud Eestis varem korraldatud, peljati liiga pika ning keerulise rajaga võistlejaid ehmatada. Kui 46,7 km pikkuse esimese võistluse osalejad Põlvas finišeerisid, veendusid korraldajad, et hirm oli asjatu: ratturid pöörasid finišis otsa ringi ja sõitsid ratastel Tartusse tagasi. Neilt edasi kandunud positiivne sõnum tõi järgmisel aastal kohale ligi 1000 ratturit. Starti tuldi väga erinevate sõiduvahenditega, mistõttu toimus arvestus erinevates rattaklassides: maantee-, võistlus-, tandem- ning kokkupandavatele ratastele.
Rattaralli rada on läbi aegade olnud erinev. Viimasel ajal on kinnistunud kaks ca 130 km pikkust trassi, mida kasutatakse üle aasta: esimene neist mis suundub Tartust Otepää ümbruse kaunile mägismaale ning kulgeb Elva kaudu taas Tartusse tagasi, ning teine, viib ratturid Tartust vanale Võru maanteele ehk Postiteele ja sealt läbi Otepää Tartusse tagasi. 2007. aastal sõideti Tartu Rattaralli tavatrassil tehtavate teetööde tõttu esimeste rallide radadel: Tartust Põlva poole, siis Liivalt mööda vana Võru maanteed Kanepisse ja sealt edasi Otepää kaudu tagasi Tartusse. Selline vaheldus sai osavõtjate poolt sooja vastuvõtu ja nii otsustatigi üle aasta trassi vahetada.
Stardi-finišipaik on nüüdseks kinnistunud Tartu kesklinna, Aura Veekeskuse juurde.
Tartu Rattaralli ca 130 km pikkusele põhidistantsile lisaks on kõikidele jõukohase rahvasõiduna ca 70 km pikkune lühidistants. Päev enne põhisõite toimuvad alates 1983. aastast tavapärased lasteüritused, TILLUsõit ja MINIralli, mil Tartu tänavaile koguneb aukartustäratav hulk väikesi rattureid - 2010. aastal koguni üle 2600. Tegu on kindlasti maailma suurima ja ainulaadseima laste rattaüritusega.
Aastail 1984-1989 võttis Tartu Rattaralli üritustest osa ca 3000 – 4000 spordisõpra. Poliitiliste muutuste perioodil ja seoses majanduse langusega vähenes osavõtjate arv drastiliselt. Õnneks ei kadunud Tartu Rattaralli järjepidevus ja uus tõus algas 1998.-1999. aastal. Nüüdseks on Tartu Rattarallil osalejate arv jõudnud taas 4000-ni, ürituse mainet tõstavad rattasõidul osalevad poolsada profiratturit. Harrastajate jaoks on see jäänud siiani eelkõige võistluseks iseenda, naabrimehe või sõpradega.
Tartu Rattaralli, mis on olnud eeskujuks teiste samalaadsete võistluste sünniks Eestis, on säilitanud oma positsiooni kui lähiriikide suurim maanteerattavõistlus. Koos UCI Europe Touri 1.1. klassi võistlustega on ta mai viimast nädalavahetust hõlmava rattafestivali ESTONIAN CYCLING WEEKENDi finaalürituseks.
Statistikat - numbrid ja võitjad (*.xls)
|
Mitte see, et kas tegid terve tee tööd ja nüüd lõpus oli keegi särtsakam ja näitas tulesid. Tagajärjele oleks pidanud varem mõtlema ning ehk oleks pidanud sikutama grupist nõrgukesed või vedelejad varem välja!
Valik nn "eliit-rehepappidest": suusatajad -AV,JM,KšV, ratturitest-Jass ,või siis kunagine jooksulegend Lasse Viren, keda mujal kui rivi viimasena lonkimas naljalt näha ei võinud. Rahvarallil rehepaplus nüüd küll probleem ei ole-võimed on väga erinevad,tagapool sõitjad on ka tegelikult nõrgemad ja pudenevad nii või teisiti lõpuks grupist välja. Ja kui nad tõepoolest lõpukm-l sulle siis tagatulesid näitavad siis tasub ehk leida vastus küsimusele: " Kes oli täna loll?".
