 |
|
Täna, 17.05 |
|
|
10..25
|
|
|
Neljapäev, 17.05 |
|
9..16 |
|
|
10..25 |
|
Reede, 18.05 |
|
|
7..12 |
|
|
|
10..17 |
|
Laupäev, 19.05 |
|
|
1..7 |
|
|
|
13..18 |
|
Päike |
tõuseb:
04:44
loojub:
21:52 |
|
|
|
|
|
|
|
| Rõuge Rattamaraton (EEC 2010) |
|
|
| Aeg |
05.06.2010 |
| Koht |
Rõuge  |
| Spordiala |
Jalgrattasport
|
| Distants |
Maraton 59 km 12:00
Poolmaraton 31 km 13:15 NB! Stardiaeg 13:25
Lastesõidud 12:10 NB! Stardiaeg 12:15
Avatud raja sõit 29. mai kell 12:00 Rõuge Ööbikuoru platsilt
|
| Korraldaja |
SK Haanja Rattamaratonid MTÜ, Ivar Tupp +372 511 4179 info@haanjamatkad.ee
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
RAJAKIRJELDUS |
 |
|
 |
59 km maratoni rajakaart ja -kirjeldus.
Suurema rajakaardi leiab SIIT
Rõuge rattamaratoni rajad saavad alguse Ööbikuoru platsilt, mille kõrgus merepinnast on 145 meetrit. Radade (nii maratoni- kui ka poolmaratoni) algusosa kulgeb mööda tõusvat külavaheteed, esimese 3 kilomeetriga tõustakse 75 meetrit kõrgemale, kui oldi stardikohas. 4,5 km peal pöörab maratonirada paremale, järgneb 1,5km pikkune kitsam metsalõik (kogu ulatuses saab kahekesi kõrvuti sõita. 6km peal algab väiksem kruusatee, 7,5km peal pööratakse vasakule suuremale kruusateele. Järgnev 2,5km on parim paik positsiooni parandamiseks – kruusatee on lai ja pidevalt tõusev, kel jalga on, see saab ikka kõvasti ettepoole. Kui 10km on sõidetud, hakkab peale see õige maraton. Kõigepealt laskumine Süvaorgu ja siis tõus Häramäele. Siin liitub maratonirajaga taas poolmaratonirada, mis kulges vahepeal 1,5km piki savist tõusvat külavaheteed. Häramäel ollakse juba 250m kõrgusel merepinnast. Edasi kulgeb rada piki metsateid, on üks ohtlik laskumine (rööpas tee) ning siis tuleb tõus Püstümäele, kuhu iga jalg üles ei sõida. Püstümäele järgneb Hallimäe singel (singlid ehk möödasõiduvõimaluseta või vähese möödasõiduvõimalusega lõigud on tähistatud koos singli nime ja pikkusega meetrites). Edasi veidi külavaheteed ja ollaksegi TP 1-s 15-ndal kilomeetril. Maraton pöörab siin paremale ja poolmaraton vasakule. Maraton järgneb piki metsavaheteid, ületab ühe kruusamaantee ning peale väikest tõusu jõuab Plaanile. Plaani Jaanimäe juures pööratakse paremale alla Kopra singlile, kus tuleb sõita üsna tähelepanelikult (veidi kaldus rada). Peale kopra valdusi tuleb Tsirgumägi, mis on hetkel kuiva tõttu täitsa sõidetav, siis pikk laskumine Tsirgumäelt. Edasi Tsirgumäe tsingel ja ollaksegi raja suurima tõusu all. Vorstimäe 39-meetrine tõus jääb ilmselt paljudele meelde, kellele krampidega, kellele sääskedega, kellele ilusate vaadetega. Järgneb 2km heinamaateid, parajalt raputavaid ja tehnilisi. Allatulek teiselt poolt Vortsimäge on kitsas metsavaheline laskumine, siis väike tõusupõks ja algab prahiala. Palun oma geelid siin tarbida ja kes ei raatsi kuidagi geelipakki endaga kaasa võtta, võib selle prahialas kas tee peale või prügikasti panna. Järgneb natuke kruusateid (ääremärkusena võib öelda, et peaaegu kõik rajal olevad kruusakad sisaldavad korralikke tõuse, nii et puhata-taastuda seal eriti ei saa) ja ollaksegi TP2-s. Edasi väike singel, veidi asfaltteed ning algab üsna raske rajaosa, ligi 6km pikkune Villa-Kääraku-Plaksi-Haanja lõik, mis kulgeb peamiselt mööda metsa- ja heinamaateid. Selle lõigu sisse jääb ka laskumine Punnmäelt ehk ”Mõrvari Isast”, nagu seda kohalikud ratturid kutsuvad. Laskumine on järsk, esimest korda sealt alla tulijatele soovitame kasutada jalarammu. Peale selle 6km pikkuse lõigu lõppu vajab sõitja veidi taastumist, kõigepealt TP3 38-ndal kilomeetril (siin liituvad taas ja lõplikult ka poolmaratonisõitjad), edasi 5km Haanja suusaradasid, mis on laiad ja mõnusad väsinud jala taastamiseks või siis kõvaks panemiseks. Kurgjärvel saab veidi asfalti, edasi üks pikalt laskuv singel, siis allamäge kruusakas (teine prahiala 46-ndal kilomeetril). Nogu külas tuleb kurvi tagant hea hoo pealt (40km/h) ootamatult järsk pööre vasakule metsa vahele Nogu singlitele ja ”Trehvami Rõugõn” TP-sse, kus pakutakse mulgi putru ja Rõugõ naiste koduõlut. Siit jääb lõpuni veel 10km, millest pool on kruusakad-külavaheteed, teine pool aga Rõuge kallasrajad koos heade tõusudega. Kirsiks koogil on Rõuge maratoni tuntud 30-meetrine lõputõus.
Maratoniraja pikkuseks on 58,6km, poolmaratoni rada on 31km pikk. Pikal rajal on 729 tõusumeetrit, lühikesel 402 meetrit tõusu.
Rajad on teatud mõttes salakavalad, kes alguse tormamisega liiga kaasa läheb, võib ennast 35-ndal kilomeetril leida kohaliku sepa riistu kaasa tassimas. Rajameistri soovitus – kui oled kõva tegija, siis pane täiega algusest lõpuni, kui oled keskmik, võta algust rahulikumalt, küll hiljem on võimalusi panna. Kui sõidad lausa tagumises otsas, siis naudi loodust, söö TP-des korralikult ning leiadki ennast taas tagasi seal, kust oma teekonda 4-5 tundi tagasi alustasid.
|
| ‹‹ Tagasi |
|
|
|
|
|
|
|
Kõige populaarsemad
|
|
|
|
|
|
