Rõuge Rattamaratoni 59 km rajakaart
Suurema kaardi leiab SIIT

EEC Rõuge Rattamaratoni maratoni rajakirjeldus

Käesoleva aasta maratoni raja pikkuseks kujunes 58,6km, tõusumeetreid näitas kell 802. Mõlemad numbrid ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga korraldaja käsutuses paremaid vahendeid nende nii vajalike numbrite määramiseks kahjuks ei ole.

Maratoni rajaprofiil:


Raja raskusest või kergusest annab ilmselt veel aimu näiteks see, et mina, 90-kilone tšainik, sõitsin eile kõik tõusud sadulas üles (äpardusin ainult pudrupunktile, ehk viimasele TP-le vahetult järgneval lühikesel, ent ülijärsul tõusunukil). 139-se keskmise pulsiga (1 löök üle alumise läve) kulus mul raja läbimiseks 3 tundi ja 14 minutit.

Start antakse nagu ikka Rõuge Ööbikuoru platsilt muru pealt, algus läheb veidi mööda asfalti, siis 3 km tõusvalt mööda külavaheteed, mis võib kuiva ilmaga olla pisut liivane. Kolmandal kilomeetril keerab rada paremale kõvema kattega külavaheteele ja järgneb kaks üsna ohtlikku kiiret vasakkurvi. Kurvide ohtlikkus sõltub ka ilmast, kuivema ilmaga on liiv ja kruus lahtisem, seega ka libedam. Kui kuni kümnenda kilomeetrini kulgeb rada peamiselt allamäge mööda külavaheteid, siis kümnes kilomeeter tõmbab kruusa- ja grupisõidu kunnide ootused-lootused korraks maha. Veidi raputavat heinamaateed, üks mudasem koht, väike metsateetõus, maanteeületus, veel veidi metsateed ja siis taas pisut kruusast, aga pidevalt tõusvat külavaheteed.

Siis saab veidi allamäge kruusatee peal puhata ja juba ootabki TP1 Järvekülas. TP on viidud veidi teelt eemale paremale, nii et need, kes TP-d külastada ei soovi, saaksid sealt hooga läbi panna. Turgutuse vajajatel oleks siis vaja aegsasti paremale hoida.

Peale TP-d on veel veidi kruusateed, siis üks korralik laskumine ja nagu ikka, järgneb laskumisele tõus – Härämägi. Härämäe otsas läheb poolmaratonirada otse, maratonitrass aga keerab paremale – Haanjamaa kupleid vallutama. Esimene tõsine põnts ootabki juba 20-ndal kilomeetril – Püstümägi ja kohe seejärel Hallimägi. Edasi järgneb põnev laskumine metsavahele, veidi juurikalist metsarada, teeületus, natuke hobuseteed ja taas koht littimiseks – 2km kruusast külavaheteed. Peale teelt mahapööret tõustakse raja kõrgeimasse punkti – 273 meetrit ü.m.p. Edasi järgneb veidi H100 klassikat – Tuuljärve äärne “silver-track”, mis küll hetkel üsna kõva ja raputav. Enne Lukumäge pööratakse tagasi Haanja suusaradade poole, nüüd on käes aeg ja koht positsiooni parandamiseks. Laiad üles-alla käivad suusarajad annavad selleks hea võimaluse. Kurikuulus Kurgjärve “maasikas“ Sikamägi on seekord rajal sees oma täise hiilguses. Raja ilmselt kõige pehmem koht on Kurgjärve äärne saepururada, mille seest pole liigveel lihtsalt kuhugi minna, sest kõrvalolev järv on triiki vett täis. Peale Kurgjärve baasi jätkub sõit veel mõne km ulatuses mööda Haanja suusaradasid.

32-l kilomeetril enne Tsiamäe kahte tõusu saab teises TP-s veidi turgutust võtta. Tsiamägi vallutatud, saab kohe tõsiselt puhata-taastuda, sest järgneb pikk paarikilomeetrine laskumine Jaanimäe suunas. Peale Jaanimäe U-pööret vasakule järgnevad Jaanimäe jooksu-suusarajad, Kaarataudsa-Kuuda kiirtee ja siis juba kuulus Taevatrepi rajaosa, mis ilmselt pikka tutvustust ei vaja. Peale Taevatreppi on vaja veel võtta Kurgjärve mäe 12%-line kruusatõus, ning siis rauad paremale ja tuld. 45-ndal kilomeetril liitub trassiga taas poolmaratoni rada, üritame sättida nende stardiaja nii, et nende liidrid satuksid koos sõitma maratoni ca 300-400 koha peale sõitjatega.

Edasi paar kilomeetrit kiiret külavaheteed, siis samapalju laskuvat kruusateed ning TP2 – Rõuge vald – on juba lähedal. Enne veel kiire mahapööre vasakule, veidi heinamaad, laskumine talu juurde ja siis: tangupuder, koduõlu, pasunakoor, sajad ergutajad jne jne jne. Söö korralikult, sest kohe järgneb raja ainus jooksu(kõnni)tõusunukk, millele järgneb üsna raske tõus Jaamamägi. Edasi veidi nikerdamist, kiire laskumine Nogo külla, veidi kruusa- ja külavaheteid ning algavad raja viimased kilomeetrid juba Rõuge aleviku vahel.

Esiteks pikk laskumine raja madalaimasse punkti – Ratasjärve sillale, edasi tehniline Ratasjärve kallasrada ja siis tõus Ratasjärve äärest üles. Teeületus, veel natuke metsarada Suurjärve ääres, küla läbimine ja siis järgneb viimane laskumine Valgjärve äärde. Ja edasi – edasi ongi veel ainult finišitõus Ööbikuoru platsile.

Ivar Tupp
Korraldaja
Tel. 511 4179