 |
|
 |
Rõuge rattamaratoni võistluskeskus asub Rõuges Ööbikuoru platool. Stardikoha kaugus Tallinnast on 270km, Pärnust 212km, Rakverest 215km, Tartust 85km, Võrust 16km.
Tallinna, Tartu, Pärnu poolt tulijatel soovitame kohalejõudmiseks kasutada Võru linna ringteed. Kohe peale Võru ... Edasi ››
|
|
|
|
 |
|
Täna, 30.07 |
|
|
22..25
|
|
|
Reede, 30.07 |
|
16..19 |
|
|
20..25 |
|
Laupäev, 31.07 |
|
15..19 |
|
|
19..25 |
|
Pühapäev, 01.08 |
|
14..18 |
|
|
20..27 |
|
Päike |
tõuseb:
04:58
loojub:
21:56 |
|
|
|
 |
|
 |
|
| Rõuge Rattamaraton (EEC 2009) |
 |
|
|
 |
 |
 |
RAJAKIRJELDUS |
 |
 |
 |
Rõuge Rattamaratoni 59 km rajakaart
Suurema kaardi leiab SIIT
EEC Rõuge Rattamaratoni maratoni rajakirjeldus
Käesoleva aasta maratoni raja pikkuseks kujunes 58,6km, tõusumeetreid näitas kell 802. Mõlemad numbrid ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga korraldaja käsutuses paremaid vahendeid nende nii vajalike numbrite määramiseks kahjuks ei ole.
Maratoni rajaprofiil:

Raja raskusest või kergusest annab ilmselt veel aimu näiteks see, et mina, 90-kilone tšainik, sõitsin eile kõik tõusud sadulas üles (äpardusin ainult pudrupunktile, ehk viimasele TP-le vahetult järgneval lühikesel, ent ülijärsul tõusunukil). 139-se keskmise pulsiga (1 löök üle alumise läve) kulus mul raja läbimiseks 3 tundi ja 14 minutit.
Start antakse nagu ikka Rõuge Ööbikuoru platsilt muru pealt, algus läheb veidi mööda asfalti, siis 3 km tõusvalt mööda külavaheteed, mis võib kuiva ilmaga olla pisut liivane. Kolmandal kilomeetril keerab rada paremale kõvema kattega külavaheteele ja järgneb kaks üsna ohtlikku kiiret vasakkurvi. Kurvide ohtlikkus sõltub ka ilmast, kuivema ilmaga on liiv ja kruus lahtisem, seega ka libedam. Kui kuni kümnenda kilomeetrini kulgeb rada peamiselt allamäge mööda külavaheteid, siis kümnes kilomeeter tõmbab kruusa- ja grupisõidu kunnide ootused-lootused korraks maha. Veidi raputavat heinamaateed, üks mudasem koht, väike metsateetõus, maanteeületus, veel veidi metsateed ja siis taas pisut kruusast, aga pidevalt tõusvat külavaheteed.
Siis saab veidi allamäge kruusatee peal puhata ja juba ootabki TP1 Järvekülas. TP on viidud veidi teelt eemale paremale, nii et need, kes TP-d külastada ei soovi, saaksid sealt hooga läbi panna. Turgutuse vajajatel oleks siis vaja aegsasti paremale hoida.
Peale TP-d on veel veidi kruusateed, siis üks korralik laskumine ja nagu ikka, järgneb laskumisele tõus – Härämägi. Härämäe otsas läheb poolmaratonirada otse, maratonitrass aga keerab paremale – Haanjamaa kupleid vallutama. Esimene tõsine põnts ootabki juba 20-ndal kilomeetril – Püstümägi ja kohe seejärel Hallimägi. Edasi järgneb põnev laskumine metsavahele, veidi juurikalist metsarada, teeületus, natuke hobuseteed ja taas koht littimiseks – 2km kruusast külavaheteed. Peale teelt mahapööret tõustakse raja kõrgeimasse punkti – 273 meetrit ü.m.p. Edasi järgneb veidi H100 klassikat – Tuuljärve äärne “silver-track”, mis küll hetkel üsna kõva ja raputav. Enne Lukumäge pööratakse tagasi Haanja suusaradade poole, nüüd on käes aeg ja koht positsiooni parandamiseks. Laiad üles-alla käivad suusarajad annavad selleks hea võimaluse. Kurikuulus Kurgjärve “maasikas“ Sikamägi on seekord rajal sees oma täise hiilguses. Raja ilmselt kõige pehmem koht on Kurgjärve äärne saepururada, mille seest pole liigveel lihtsalt kuhugi minna, sest kõrvalolev järv on triiki vett täis. Peale Kurgjärve baasi jätkub sõit veel mõne km ulatuses mööda Haanja suusaradasid.
32-l kilomeetril enne Tsiamäe kahte tõusu saab teises TP-s veidi turgutust võtta. Tsiamägi vallutatud, saab kohe tõsiselt puhata-taastuda, sest järgneb pikk paarikilomeetrine laskumine Jaanimäe suunas. Peale Jaanimäe U-pööret vasakule järgnevad Jaanimäe jooksu-suusarajad, Kaarataudsa-Kuuda kiirtee ja siis juba kuulus Taevatrepi rajaosa, mis ilmselt pikka tutvustust ei vaja. Peale Taevatreppi on vaja veel võtta Kurgjärve mäe 12%-line kruusatõus, ning siis rauad paremale ja tuld. 45-ndal kilomeetril liitub trassiga taas poolmaratoni rada, üritame sättida nende stardiaja nii, et nende liidrid satuksid koos sõitma maratoni ca 300-400 koha peale sõitjatega.
Edasi paar kilomeetrit kiiret külavaheteed, siis samapalju laskuvat kruusateed ning TP2 – Rõuge vald – on juba lähedal. Enne veel kiire mahapööre vasakule, veidi heinamaad, laskumine talu juurde ja siis: tangupuder, koduõlu, pasunakoor, sajad ergutajad jne jne jne. Söö korralikult, sest kohe järgneb raja ainus jooksu(kõnni)tõusunukk, millele järgneb üsna raske tõus Jaamamägi. Edasi veidi nikerdamist, kiire laskumine Nogo külla, veidi kruusa- ja külavaheteid ning algavad raja viimased kilomeetrid juba Rõuge aleviku vahel.
Esiteks pikk laskumine raja madalaimasse punkti – Ratasjärve sillale, edasi tehniline Ratasjärve kallasrada ja siis tõus Ratasjärve äärest üles. Teeületus, veel natuke metsarada Suurjärve ääres, küla läbimine ja siis järgneb viimane laskumine Valgjärve äärde. Ja edasi – edasi ongi veel ainult finišitõus Ööbikuoru platsile.
Ivar Tupp
Korraldaja
Tel. 511 4179
|
Rõuge rattamaratoni poolmaratoni 36 km rajakaart
Suurema kaardi leiab SIIT
EEC Rõuge Rattamaratoni poolmaratoni rajakirjeldus.
Käesoleva aasta poolmaratoni raja pikkuseks kujunes 35,9km, tõusumeetreid näitas kell 387. Mõlemad numbrid ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga korraldaja käsutuses paremaid vahendeid nende nii vajalike numbrite määramiseks kahjuks ei ole.
Poolmaratoni rajaprofiil
Poolmaratoni start antakse orienteeruvalt kell 13:20-13:40. Ujuv stardiaeg on tingitud vajadusest reguleerida poolmaratoni ja pika sõidu radade kokkuminemise kohale saabuvate ratturite tasemevahesid, ehk siis eelmise pika ja keerulise lause sisu on lihtne, me ei soovi, et maratoni võidu peale kimavad ässad peaksid poolmaratoni nautivate perede vahel laveerima.
Start antakse nagu ikka Rõuge Ööbikuoru platsilt, algus läheb veidi mööda asfalti, siis 3 km tõusvalt mööda külavaheteed, mis võib kuiva ilmaga olla pisut liivane. Kolmandal kilomeetril keerab rada paremale kõvema kattega külavaheteele ja järgneb kaks üsna ohtlikku kiiret vasakkurvi. Kuni kümnenda kilomeetrini kulgeb rada peamiselt allamäge, siis ootab metsa-vahel ees esimene märjem koht. Hetkel veel üsna viisaka välimusega lomp võib ilmastiku, aga peamiselt selle eelnevalt läbinud üle tuhande ratturi tagajärjel olla üsna märg ja lai, samas kui need tuhat kõik muda oma rataste külge korjavad, võib tegu olla ka kuiva teega J
Nüüd läheb veidi raskemaks, sest alates 10-ndast kilomeetrist näitab profiil pikemat ronimist, mida sõitja aga vähe tunnetab, sest kokku ronitakse 6 kilomeetri jooksul ligi 100 meetrit kõrgemale. Siis saab veidi allamäge kruusatee peal puhata ja juba ootabki TP1 Järvekülas. TP on viidud veidi teelt eemale paremale, nii et need, kes TP-d külastada ei soovi, saaksid sealt hooga läbi panna. Turgutuse vajajatel oleks siis vaja aegsasti paremale hoida.
Peale TP-d on veel veidi kruusateed, siis üks korralik laskumine ja nagu ikka, järgneb laskumisele tõus – minu hinnangul raskusastmelt selle raja tõus nr 3 – Härämägi. Peale tõusu lahkub pikk sõit paremale poole Haanja mägesid vallutama, otse minev poolmaratoni rada aga hakkab vaikselt laskuma tagasi Rõuge poole. 21-l kilomeetril läheb tee üle Rõuge-Haanja tee (kaasaelajatele hea koht ergutamiseks) ja juba paarisaja meetri pärast ühineb rada taas pika raja sõiduga (pika raja 45-s kilomeeter).
Paar kilomeetrit kiiret külavaheteed, siis samapalju laskuvat kruusateed ning TP2 – Rõuge vald – on juba lähedal. Enne veel kiire mahapööre vasakule, veidi heinamaad, laskumine talu juurde ja siis: tangupuder, koduõlu, pasunakoor, sajad ergutajad jne jne jne. Söö korralikult, sest kohe järgneb poolmaratoniraja esimene jooksu(kõnni)tõus, millele järgneb raskusastmelt raja tõus nr 2 – Jaamamägi. Edasi veidi nikerdamist, kiire laskumine Nogo külla, veidi kruusa- ja külavaheteid ning algavad raja viimased kilomeetrid juba Rõuge aleviku vahel.
Esiteks pikk laskumine raja madalaimasse punkti – Ratasjärve sillale, edasi tehniline Ratasjärve kallasrada ja siis tõus Ratasjärve äärest üles. Soovitan selleks tõusuks varusid hoida, sest tegu on raja raskeima tõusuga. Veel natuke metsarada Suurjärve ääres, küla läbimine ja siis järgneb viimane laskumine Valgjärve äärde. Ja edasi – edasi ongi veel ainult finišitõus Ööbikuoru platsile.
Ivar Tupp
Korraldaja
Tel. 511 4179
|
| ‹‹ Tagasi |
|
|
 |
 |
|
|
|
Kõige populaarsemad
|
|
 |
|
 |
|