estenglv
WAP version
Login form
RSS
Rõuge rattamaratonil näitas teravaimat jalga Caspar Austa 18.05.2009 (2)
Laupäeval Rõuges toimunud Elion Estonian Cup rattamaratonide sarja teine etapp tõi vaatamata jahedale ilmale Kagu-Eesti mägisele maastikule ennast proovile panema üle pooleteise tuhande ratturi ...
Rõuge Rattamaratoni rajal turgutab võistlejaid “Trehvämi Rõugõn” toitlustuspunkt 15.05.2009 (2)
Rõuge Rattamaratonist osavõtjaid kostitakse järjekordselt omanäolise toitlustuspunktiga “Trehvämi Rõugõn”.
Rõuge Rattamaratoni järelüritusena toimub 17. mail Rõuge Mägirattasprint 12.05.2009 (0)
Rõuge Rattamaratoni avatud rada sõidetakse pühapäeval, 10. mail 08.05.2009 (0)
EEC 2. etapi Rõuge Rattamaratoni rada sai tähistuse 05.05.2009 (0)
Rõuge 59 km
Rõuge 36 km
Rõuge rattamaratoni võistluskeskus asub Rõuges Ööbikuoru platool. Stardikoha kaugus Tallinnast on 270km, Pärnust 212km, Rakverest 215km, Tartust 85km, Võrust 16km.
Tallinna, Tartu, Pärnu poolt tulijatel soovitame kohalejõudmiseks kasutada Võru linna ringteed. Kohe peale Võru ...
Edasi ››
 
  Täna, 30.07
  22..25   Vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihm, võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul 4-11, saartel puhanguti 14 m/s. Sooja on 20..25C. Ida-Virumaa metsades püsib eriti suur tuleoht!
  Reede, 30.07
16..19   Öösel: Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikest.Sadu on kohati tugev. Puhub kagu- ja lõunatuul 2-8 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 16..19C. Päeval: Vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihm, võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul 4-11, saartel puhanguti 14 m/s. Sooja on 20..25C. Ida-Virumaa metsades püsib eriti suur tuleoht!
20..25  
  Laupäev, 31.07
15..19   Öösel: Mutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, kohati on äikest. Puhub lõunatuul 4-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 15..19C. Päeval: Muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Pärastlõunal, alates Lääne-Eestist saju võimalus väheneb. Puhub lõunatuul 4-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 19..25C.
19..25  
  Pühapäev, 01.08
14..18   Öösel: Vähese pilvisuse ja sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 14..18C. Päeval: Vahelduva pilvisusega ilm Kohati võib hoovihma ja äikest olla. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 22..27C.
20..27  
 Päike
   tõuseb: 04:58
   loojub: 21:56
 EMHI
 Hoiatused
 Ilm täna
 Ilm merel ja Peipsil
 Rannainfo
Rõuge Rattamaraton (EEC 2009)
Aeg 16.05.2009
Koht Rõuge EST
Spordiala Jalgrattasport
Distants Maraton 59 km start kell 12:00
Poolmaraton 36 km start kell 13:20-13:30
Lastesõidud stardid alates kell 12:10
Korraldaja SK Haanja Rattamaratonid, Ivar Tupp +372 511 4179 info@haanjamatkad.ee  

Käesoleval hooajal on soovitatav ja lubatud kiibikinnitus jalgratta esihargile vastavalt fotol näidatule
 kiibikinnitus_r.jpg

EEC 2009 KOONDARVESTUS LASTESÕIDUD 2009 RÕUGE 2008
RAJAKIRJELDUS
print

Rõuge Rattamaratoni 59 km rajakaart
Suurema kaardi leiab
SIIT


EEC Rõuge Rattamaratoni maratoni rajakirjeldus

Käesoleva aasta maratoni raja pikkuseks kujunes 58,6km, tõusumeetreid näitas kell 802. Mõlemad numbrid ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga korraldaja käsutuses paremaid vahendeid nende nii vajalike numbrite määramiseks kahjuks ei ole.

Maratoni rajaprofiil:
rougerm09_59profiil.jpg

Raja raskusest või kergusest annab ilmselt veel aimu näiteks see, et mina, 90-kilone tšainik, sõitsin eile kõik tõusud sadulas üles (äpardusin ainult pudrupunktile, ehk viimasele TP-le vahetult järgneval lühikesel, ent ülijärsul tõusunukil). 139-se keskmise pulsiga (1 löök üle alumise läve) kulus mul raja läbimiseks 3 tundi ja 14 minutit.

Start antakse nagu ikka Rõuge Ööbikuoru platsilt muru pealt, algus läheb veidi mööda asfalti, siis 3 km tõusvalt mööda külavaheteed, mis võib kuiva ilmaga olla pisut liivane. Kolmandal kilomeetril keerab rada paremale kõvema kattega külavaheteele ja järgneb kaks üsna ohtlikku kiiret vasakkurvi. Kurvide ohtlikkus sõltub ka ilmast, kuivema ilmaga on liiv ja kruus lahtisem, seega ka libedam. Kui kuni kümnenda kilomeetrini kulgeb rada peamiselt allamäge mööda külavaheteid, siis kümnes kilomeeter tõmbab kruusa- ja grupisõidu kunnide ootused-lootused korraks maha. Veidi raputavat heinamaateed, üks mudasem koht, väike metsateetõus, maanteeületus, veel veidi metsateed ja siis taas pisut kruusast, aga pidevalt tõusvat külavaheteed.

Siis saab veidi allamäge kruusatee peal puhata ja juba ootabki TP1 Järvekülas. TP on viidud veidi teelt eemale paremale, nii et need, kes TP-d külastada ei soovi, saaksid sealt hooga läbi panna. Turgutuse vajajatel oleks siis vaja aegsasti paremale hoida.

Peale TP-d on veel veidi kruusateed, siis üks korralik laskumine ja nagu ikka, järgneb laskumisele tõus – Härämägi. Härämäe otsas läheb poolmaratonirada otse, maratonitrass aga keerab paremale – Haanjamaa kupleid vallutama. Esimene tõsine põnts ootabki juba 20-ndal kilomeetril – Püstümägi ja kohe seejärel Hallimägi. Edasi järgneb põnev laskumine metsavahele, veidi juurikalist metsarada, teeületus, natuke hobuseteed ja taas koht littimiseks – 2km kruusast külavaheteed. Peale teelt mahapööret tõustakse raja kõrgeimasse punkti – 273 meetrit ü.m.p. Edasi järgneb veidi H100 klassikat – Tuuljärve äärne “silver-track”, mis küll hetkel üsna kõva ja raputav. Enne Lukumäge pööratakse tagasi Haanja suusaradade poole, nüüd on käes aeg ja koht positsiooni parandamiseks. Laiad üles-alla käivad suusarajad annavad selleks hea võimaluse. Kurikuulus Kurgjärve “maasikas“ Sikamägi on seekord rajal sees oma täise hiilguses. Raja ilmselt kõige pehmem koht on Kurgjärve äärne saepururada, mille seest pole liigveel lihtsalt kuhugi minna, sest kõrvalolev järv on triiki vett täis. Peale Kurgjärve baasi jätkub sõit veel mõne km ulatuses mööda Haanja suusaradasid.

32-l kilomeetril enne Tsiamäe kahte tõusu saab teises TP-s veidi turgutust võtta. Tsiamägi vallutatud, saab kohe tõsiselt puhata-taastuda, sest järgneb pikk paarikilomeetrine laskumine Jaanimäe suunas. Peale Jaanimäe U-pööret vasakule järgnevad Jaanimäe jooksu-suusarajad, Kaarataudsa-Kuuda kiirtee ja siis juba kuulus Taevatrepi rajaosa, mis ilmselt pikka tutvustust ei vaja. Peale Taevatreppi on vaja veel võtta Kurgjärve mäe 12%-line kruusatõus, ning siis rauad paremale ja tuld. 45-ndal kilomeetril liitub trassiga taas poolmaratoni rada, üritame sättida nende stardiaja nii, et nende liidrid satuksid koos sõitma maratoni ca 300-400 koha peale sõitjatega.

Edasi paar kilomeetrit kiiret külavaheteed, siis samapalju laskuvat kruusateed ning TP2 – Rõuge vald – on juba lähedal. Enne veel kiire mahapööre vasakule, veidi heinamaad, laskumine talu juurde ja siis: tangupuder, koduõlu, pasunakoor, sajad ergutajad jne jne jne. Söö korralikult, sest kohe järgneb raja ainus jooksu(kõnni)tõusunukk, millele järgneb üsna raske tõus Jaamamägi. Edasi veidi nikerdamist, kiire laskumine Nogo külla, veidi kruusa- ja külavaheteid ning algavad raja viimased kilomeetrid juba Rõuge aleviku vahel.

Esiteks pikk laskumine raja madalaimasse punkti – Ratasjärve sillale, edasi tehniline Ratasjärve kallasrada ja siis tõus Ratasjärve äärest üles. Teeületus, veel natuke metsarada Suurjärve ääres, küla läbimine ja siis järgneb viimane laskumine Valgjärve äärde. Ja edasi – edasi ongi veel ainult finišitõus Ööbikuoru platsile.

Ivar Tupp
Korraldaja
Tel. 511 4179

Rõuge rattamaratoni poolmaratoni 36 km rajakaart
Suurema kaardi leiab SIIT


EEC Rõuge Rattamaratoni poolmaratoni rajakirjeldus.

Käesoleva aasta poolmaratoni raja pikkuseks kujunes 35,9km, tõusumeetreid näitas kell 387. Mõlemad numbrid ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga korraldaja käsutuses paremaid vahendeid nende nii vajalike numbrite määramiseks kahjuks ei ole.

Poolmaratoni rajaprofiil

rougerm09_36profiil.jpg
 

Poolmaratoni start antakse orienteeruvalt kell 13:20-13:40. Ujuv stardiaeg on tingitud vajadusest reguleerida poolmaratoni ja pika sõidu radade kokkuminemise kohale saabuvate ratturite tasemevahesid, ehk siis eelmise pika ja keerulise lause sisu on lihtne, me ei soovi, et maratoni võidu peale kimavad ässad peaksid poolmaratoni nautivate perede vahel laveerima.

Start antakse nagu ikka Rõuge Ööbikuoru platsilt, algus läheb veidi mööda asfalti, siis 3 km tõusvalt mööda külavaheteed, mis võib kuiva ilmaga olla pisut liivane. Kolmandal kilomeetril keerab rada paremale kõvema kattega külavaheteele ja järgneb kaks üsna ohtlikku kiiret vasakkurvi. Kuni kümnenda kilomeetrini kulgeb rada peamiselt allamäge, siis ootab metsa-vahel ees esimene märjem koht. Hetkel veel üsna viisaka välimusega lomp võib ilmastiku, aga peamiselt selle eelnevalt läbinud üle tuhande ratturi tagajärjel olla üsna märg ja lai, samas kui need tuhat kõik muda oma rataste külge korjavad, võib tegu olla ka kuiva teega J 

Nüüd läheb veidi raskemaks, sest alates 10-ndast kilomeetrist näitab profiil pikemat ronimist, mida sõitja aga vähe tunnetab, sest kokku ronitakse 6 kilomeetri jooksul ligi 100 meetrit kõrgemale. Siis saab veidi allamäge kruusatee peal puhata ja juba ootabki TP1 Järvekülas. TP on viidud veidi teelt eemale paremale, nii et need, kes TP-d külastada ei soovi, saaksid sealt hooga läbi panna. Turgutuse vajajatel oleks siis vaja aegsasti paremale hoida.

Peale TP-d on veel veidi kruusateed, siis üks korralik laskumine ja nagu ikka, järgneb laskumisele tõus – minu hinnangul raskusastmelt selle raja tõus nr 3 – Härämägi. Peale tõusu lahkub pikk sõit paremale poole Haanja mägesid vallutama, otse minev poolmaratoni rada aga hakkab vaikselt laskuma tagasi Rõuge poole. 21-l kilomeetril läheb tee üle Rõuge-Haanja tee (kaasaelajatele hea koht ergutamiseks) ja juba paarisaja meetri pärast ühineb rada taas pika raja sõiduga (pika raja 45-s kilomeeter).

Paar kilomeetrit kiiret külavaheteed, siis samapalju laskuvat kruusateed ning TP2 – Rõuge vald – on juba lähedal. Enne veel kiire mahapööre vasakule, veidi heinamaad, laskumine talu juurde ja siis: tangupuder, koduõlu, pasunakoor, sajad ergutajad jne jne jne. Söö korralikult, sest kohe järgneb poolmaratoniraja esimene jooksu(kõnni)tõus, millele järgneb raskusastmelt raja tõus nr 2 – Jaamamägi. Edasi veidi nikerdamist, kiire laskumine Nogo külla, veidi kruusa- ja külavaheteid ning algavad raja viimased kilomeetrid juba Rõuge aleviku vahel.

Esiteks pikk laskumine raja madalaimasse punkti – Ratasjärve sillale, edasi tehniline Ratasjärve kallasrada ja siis tõus Ratasjärve äärest üles. Soovitan selleks tõusuks varusid hoida, sest tegu on raja raskeima tõusuga. Veel natuke metsarada Suurjärve ääres, küla läbimine ja siis järgneb viimane laskumine Valgjärve äärde. Ja edasi – edasi ongi veel ainult finišitõus Ööbikuoru platsile.

Ivar Tupp
Korraldaja

Tel. 511 4179
‹‹ Tagasi
 
Teie nimi: *
Teie e-mail:
Tekst: *
 
:D :) :( :O :? 8) :x :P :oops: :cry: :kiss: :wink: :!: :| 
Kontrollkood:
Kommenteerimise reeglid
Sorteeri vanemast uuemaks:
märt, , 17.05.2009 22:57
Lühikese maa pilte 18. km-lt siit: http://picasaweb.google.com/murdorama/RougeRattamaraton2009#
kahele eelmisele, , 17.05.2009 22:16
seda vidianat peaks ikkagi aeg-ajalt vahetama, sest "hambad " sellel kuluvad ja ei hoia kiipi enam nii hästi kinni. kui vits jääb lühikeseks küsi registratuurist juurde ja pane kahe vitsaga- või kolmega kui ikka ei ulatu
kinnitusest, , 17.05.2009 21:45
lahendus on ju lihtsalt mitte kiibialust maha lõigata. mul endal on see punane vidin üleelmise aasta rõugest saati ratta küljes näiteks
Ausalt ma praegu ei vingu, , 17.05.2009 21:39
Tegelt probleem sellest, et alates sellest hooajast võib kinnitada andureid amordile, kahvlile või millega iganes inimene sõidab ja kohe automaatselt on kiirkinnitused lühemaks läinud. Kuna sõidan suhteliselt peenikese kõvakahvliga, siis ei saa ma andurit sellele kinnitada samas on mu raama jälle liiga jäme ja ei saa keskjooksu juurde ka kinnitada, sest kinnitus on liiga lühike. Nüüd pean igakord meeles pidama, et kodust kiirkinnitused kaasa võtaks :=) Rõuges läks meelest ära õnneks oli naaberautos üks lahke inimene, kes aitas hädast välja
Krissu, , 17.05.2009 21:29
Tegelikult mulle meeldis Rõuge rada paremini kui Mulgi, algus oli küll raskem, kui lõpp oli kerge, kuigi rajapeal ma vihastasin, et kes need nõmedad mäed siia pani, kogu aeg kui ma üksi olin ja jälle üht mäge märkasin sain ma vihaseks. Aga järele mõeldes oli ikka päris vinge rada. See kord olid kõik sõitjad sõbralikumad ka, Mulgis ma mäletan, et paljudele minu ees ja taga olijatele karjuti tule eest, mida sa mökutad siin?Kas me kõnnime või sõidame... Mõned ütlesid, et tule eest ja tänasid, mõndadel ültsegist kombed puudusid. Aga see kord olid kõik sõbralikud, kui ma ühes kohas kukkusin, siis tagant tuljad peatusid ka korraks ja küsisid kas kõik on korras? Peale seda sõitsid edasi, ning rääkisid veel sellest sillast, et seal on küll ikka suured vahed või nii. Aga suured suured tänud korraldajatele, ilus loodus ja ilus rada oli.
velts, einlandvello@hot.ee, 17.05.2009 21:11
Tänud korraldajatele ! Andsin Kurgjärve kandis ketivõtme vist ( nr 628 ) kuigi sa seda ei küsinud , miks mina pean sinu käest seda nüüd küsima ? minu nr oli 542 ja tel 52 89 420
gtst, , 17.05.2009 18:35
litsentsiga seeniorid peaks väga edukalt sinna gt arvestusse minema. ainult Meliit ja U23 jäävad välja.
muska, , 17.05.2009 18:34
jällegi suurimad tänud fotograaf andrey'le kenade piltide eest!!!
to GT, , 17.05.2009 18:28
Teadmiseks, et Massa on SEN-2 litsensiga sõitja. http://www.ejl.ee/index.php?page=93
tom, , 17.05.2009 17:59
sigvard kukk pani selle kinni


Kõige populaarsemad
EEC 09
Tallinna Sadam 09
Axa 09
Nissan MTB
Arctic 09
Premia 09
Fixus
Acer 09
AT Sport 09
Alexela 09
Tallink 09
Kult.kapital 09
Hasart MNK 09
MEEDIAPARTNERID
EPL
Uuno 09
Sportinfo 09
Proshop_09
Kasutajanimi:
Parool:
 
*Uus kasutaja *Unustasid parooli?
SPORTINFO
KORRALDAJATELE
KIRJUTA MEILE
KONTAKT
KASUTUSTINGIMUSED
KOMMENTEERIMINE