estenglv
WAP version
Login form
RSS
40. Tartu Maratoni võitis Jerry Ahrlin 20.02.2011 (0)
Täna peetud Tartu Maratoni võitis Jerry Ahrlin Rootsist (ajaga 2:41:23), edestades finišis sekundiga Anders Auklandi Norrast. Kolmanda koha sai Simen Oestensen samuti Norrast.
Suusavennad jagavad määrdeinfot Tartu Maratonil osalejatele 19.02.2011 (0)
Eeldatavad olud pühapäeval sõidetaval Tartu Maratonil:
Temperatuur: stardiajal -20 

Suhteline õhuniiskus: >75%

Sademed: pilves

Tuul: 2-3m/s
Rada: ...
Tartu Maratoni start lükati tunni võrra edasi 17.02.2011 (0)
Maailma parimad pikamaasuusatajad võistlevad Tartu Maratonil 16.02.2011 (0)
Tartu Maraton toimub! 14.02.2011 (0)
Pühapäeval toimub Tartu Maratoni peaproov 11.02.2011 (0)
Tartu Maratoni tuhanded diplomid saab kätte varasemast kiiremini 11.02.2011 (0)
Tartu Maratoni väärikaim osaleja stardib Avatud Raja naistesõidul 09.02.2011 (0)
Tartu Maratonil kirjas 8000 suusatajat 30.01.2011 (0)
Tartu Maratoni ühistreening kutsub suusatama 19.01.2011 (0)
Tartu Maraton 63 km /lõplik/
Tartu Maraton 31 km /lõplik/
301 Moved Permanently Date: Wed, 23 Aug 2017 02:00:02 GMT Server: Apache / ZoneOS Location: https://www.ilm.ee/~data/include/ilm.php3 Content-Length: 318 Keep-Alive: timeout=3, max=100 Connection: Keep-Alive Content-Type: text/html; charset=iso-8859-1 301 Moved Permanently

Moved Permanently

The document has moved here.


Apache / ZoneOS Server at www.ilm.ee Port 80
40. Tartu Maraton (EMT Estoloppet 2011)
Vaata ka 2012 2010 2009 
Aeg 20.02.2011
Koht Otepää, Elva EST
Spordiala Suusatamine
Distants 63 km klassikaline tehnika 9:00 Uus stardiaeg 10:00
31 km klassikaline tehnika 12:30 Uus stardiaeg 13:30
Korraldaja MTÜ Klubi Tartu Maraton, Indrek Kelk, +372 516 3260, tartumaraton@tartumaraton.ee www.tartumaraton.ee  




 
PROGRAMM
print
JUHEND
41. TARTU MARATON 2011
JUHEND
ESTOLOPPET 2011 JUHEND VT ALT

1.   40. TARTU MARATON (40.TM) kuulub rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarja Worldloppet, Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) ja Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet 2011.a. kalendrisse ning on FIS ...
Edasi ››
RAJAKIRJELDUS
print
1 
REGISTREERIMINE JA OSAVÕTUTASU
Registreerimine EMT Estoloppet 2011
Registreerimine pikale 63 km distantsile on lõppenud!
NB!
* Sportinfo.ee-s saab registreerida 40. Tartu Maratonile ainult KOOS Estoloppet 2011 teiste osavõistlustega (ehk registreeritakse korraga kõikidele EMT Estoloppet 2011 ...
Edasi ››
REGISTREERITUD
Kokku registreerunud: 317 Pikk (kogu sari EL 2011): 111 Lühike (ainult Tartu Maraton Topeltplussiga): 84 Pikk (ainult Tartu Maraton Topeltplussiga): 122 Mehi: 255 Naisi: 62 Võistkondade arvestus: 1 
  Nimi Võistkond Vanuseklass Distants
1. Tarmo Karama 100% Design Mehed Pikk (kogu sari EL 2011)
2. Henry Liimal AdTech Mehed Pikk (kogu sari EL 2011)
3. Indrek Püss AdTech Mehed Pikk (kogu sari EL 2011)
4. Oliver Järvik AdTech Mehed Pikk (kogu sari EL 2011)
5. Siim Vaus Adventure Mice Mehed Pikk (kogu sari EL 2011)
6. Aadu Sedman M40 Topeltpluss Pikk (ainult Tartu Maraton Topeltplussiga)
7. Aare Külv Mehed Topeltpluss Pikk (ainult Tartu Maraton Topeltplussiga)
8. Aare Kuuseoks M50 Pikk (kogu sari EL 2011)
9. Aare Mukk M40 Pikk (kogu sari EL 2011)
10. Aare Nõges Mehed Lühike (ainult Tartu Maraton Topeltplussiga)
Edasi ››
TartuNelik11_b
 
Kommenteerimine ajutisel peatatud!
Sorteeri vanemast uuemaks:
to I.Kelk, , 24.02.2011 10:01
See tänavu omapärane radade koondumine on hästi näha ETV ülekandest kui esiots saabub Matule. 4.45 lõigu algusest: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=114525 Aga see selleks, tegelikult ainus tõsisem kitsaskoht tänavu oli ( jälle) hommikune transport Tartust! Ettenähtud väljumisajal oli kohal 1 buss, järgmised tilkusid kohale ükshaaval ja suure hilinemisega. Mis siin veel eelmüügist pileti ostnute eelistamisest rääkida,vaata kas üldse starti õnnestub jõuda. Suur telk stardis oli suurepärane mõte!
Neliküritaja, , 24.02.2011 09:56
Kahetsusväärselt ei ole mina kordagi söönud suppi, aga talong on alati kaasas olnud, mis nüüd saab?
uus osaleja, , 23.02.2011 23:12
Hr.Kelk ilusasti tegi kõik mured-probleemid selgeks,mis juhtus aga lugematul hulgal kiipidega,et paljudel lõpetajatel jäi oma aeg saamata,polnud ju tegemist sügisese poriga jne.Omal oli juba esimes ajavõtu punktis tunne,et kiip ei töödanud,kuna ei piiksunud.
Ivar Tupp, info@haanjamatkad.ee, 23.02.2011 22:37
Tore, et Indrek Kelk tuli ise siia peldikuseinale asju selgitama. Müts maha! Kahju, et selles kommentaariumis ei ole võimalik kasutada kõiki kirja ja teksti lõikude võimalusi, kõik läheb ühte rodusse! Supiteemaga on nagu on, ise ca 1500 osalejale üritust korraldades tellin ca 550 liitrit suppi, seni on jätkunud ka ilma talongita. Aga kui ei piira, on kohe jama majas. Ükskõik mis asja tasuta jagamine eestlastele lõppeb igal juhul fiaskoga. m.o.t.t. Telk oli kitsas, aga sai hakkama, ega Vasal seal kooli võimlas rohkem ruumi polnud. Bussivärki ei tea kommenteerida, pooldan endiselt starti-finišit Otepääl. Rada jooksis jah paaris kohas kokku, aga minu kandis (kohad 500-700) said küll kõik ilusti hakkama. Eks see radade kokkujooks veidi imelik oli, aga ei oska seda rohkem kommenteerida. Vanasti tegin Haanja Maratoni rada Buraaniga, siis tõmbasin iga jälje kelguga eraldi sisse!
lapsevanem, , 23.02.2011 22:28
Lastesõidust! Kui 40. TM eel oli teemaks külm lm, siis 26 veebruari kohta on prognoos suhteliselt sarnane (arvestades, et suusatajsd on lapsed). Kas tõesti ei kannatanud enam 1 nädalat veel oodata, et temperatuur oleks lastesõbralik? Seda enam, et lumepuudust ju ei ole! Kahjuks olen sunnitud oma lapsed sel korral külma ilma tõttu koju jätma. Ses osas paluks küll korraldajatelt natuke vastutustundelisemat käitumist!
Raiko to Ints, , 23.02.2011 21:56
Ee, igaüks, kes midagi ütleb, ei vingu automaatselt. Siin on ka kohati konstruktiivseid ettepanekuid. Tahaksin loota, et vähemalt osad kommenteerijad tegid suu lahti selleks, et mingitele puudujääkidele/ kitsaskohtadele korraldajate tähelepanu juhtida, mitte niisama vinguda. Samas see, et näiteks Eestis paremat riietumistelki pole, ei näita ise mitte midagi, kuid mina jäin Indrek Kelgu seletusega rahule ning lihtsalt lepin, et nii ongi. Lisaks ka parkimise- ja transporditeema ning supiteema minu jaoks täiesti rahuldavalt lahti seletatud, seega ei oska kellegi ega millegi peale pahandada. Ausalt öeldes on kõik muu peale sõidu/raja enda ning kaasvõi(s)tlejate minu jaoks üsna vähetähtis ka, seega kuni jaksu on, osalen ikka! Suuuured tänud korraldajatele ning loendamatutele vabatahtlikele, lisaks ka kaunile medõele vist neljandas söögipunktis (oli pisikese musta autoga), kes mulle lahkelt kreemi põskele mäkerdas kui ma labakuid ei tahtnud ära võtma hakata
Ints, , 23.02.2011 21:31
Ma tavaliselt ei viitsi sellistes kohtades sõna võtta, aga kui Kelk ise juba selgitab siis tahaks öelda järgmist. Need kes siin vinguvad ühe ja teise üle on kaduv väike protsent spordisõpradest, kes tegelikult on korraldusega väga rahul. Kui osaleja ei suvatse ise reegleid jälgida (talong tasku panna ja supitädi jaoks õigel hetkel välja võtta) siis jääb tal süüdistada ainult iseend. Kui arvatakse, et riietumistelk ei kõlba siis küsiksin, kus on nad paremat näinud. Eestis pole ühelgi maratonil paremat. Lõpetuseks sooviks korraldajatele jõudu ja sooviks teile samal kursil täisgaasiga edasi. Äitähh!!
tagaotsamees, , 23.02.2011 20:35
Ma lihtsalt ei saa aru, miks leidub töllakaid, kes täiesti normaalset toimivat talongide süsteemi siin põhja lasta üritavad!! Mina olen üsna tagumises otsas tulija ja olen alati toidutalongi omale tasku pistnud. Paraku on olnud paar korda, mitte ainult Taru Maratonil, ka mujal Estoloppetil on juhtunud, et pealtvaatajad ja suured sportlaste sõbrad on supi ära lürpinud ja mina olen ilma. Kurat, kas on siis nii raske see talong omale tasku pista?? Ilma stardinumbrita starti ju ei kipu? Miks siis söögitalongi tasku panna ei saa?
Arvi, , 23.02.2011 19:41
Tore, et info kohale jõudis ja ehk saab ka asjad tulevikus nüüd paremaks. Eks neid näpukaid tuleb ikka ette. Samas tahaks omalt poolt lisada, et söögitalongiga mängimine võiks lõppeda sellega, et ta on kinnitatud koheselt numbrile, aga eks te mõtlete hea mooduse tulevikus välja. Ja suve kohta ei oska küll öelda, sest eks see rattameeste punt on nagu ta on aga talvel 63km sõitnud, numbriga, nälgas, härmas, jääs ja janust maratoonarit on võimatu järgi teha. No kas see ei ole juba pilet ise? Samuti oli ka 2 tundi peale starti juba teada, et rajal pea poolteisttuhat sõitjat puudu. Päris õudne oli vaadata, kuidas need lambad seal väravas vaeseid tüüpe kuupeale saatsid. Sai oma portsu jagatud. Sellist korda ei saa õigustada. Sellele kommile ei ole vaja vastata. Usun, et asi saab tulevikus kindlasti inimlikuma lahenduse.
Indrek Kelk, , 23.02.2011 19:12
Kallid suusasõbrad! Saades lõpuks aega lugeda Teie kommentaare olen tõsiselt kurb, sest siinset lugemisvara uurides tundub, et ootamatult paljudele osavõtjatele ei jätnud 40. Tartu Maratonist selliseid emotsioone nagu oleksime tahtnud Teile pakkuda. Lugedes tõstatatud probleeme siis pean siiski vajalikuks ka siin foorumis mõningate korralduslike asbektide üle selgitust jagada: 1) „Eriti range reziimiga“ supitalongi kontroll. Miks selline kord on kehtestatud peitub just nimelt 2009.a Tartu Rattamaratonil juhtunud seigal, nagu üks kogenud osaleja juba ka viitas. Kuna siis juhtunu selgitus viitab väga selgelt nüüdseks juba üle aasta kehtinud „range reziimi“ kehtestamise põhjustele, siis toon tookoordse selgituse täies ulatuses ära. Tegu on siis 20.septembril 2009.a. toimunud SEB 12. Rattamaratoni finishis juhtunuga (kohukeste teema, ei ole küll asjakohane aga käib tookordse juhtumi juurde): Otsa saanud supp ja kohukesed: Mis kohukestesse puutub, siis siin on selgitus väga lihtne – tegu on inimliku eksimusega. Keegi toitlustajatest, kes sellega tegeles ütles, et kohukesed on kõik jahutusautost ära toodud. Üle keegi ei kontrollinud ja nii juhtuski, et kui autojuht ära hakkas sõitma, leidis ta autost veel karbid 400 kohukesega. Isiklikult pean siin ka ennast süüdlaseks ja olen enda peale vihane, sest mõtlesin sellise võimaluse peale, aga kontrollima ei läinud. 1, 5 a tagasi oli meil täpselt samasugune juhtum jooksumaratonil ja me olime sellest korraldajatega väga palju rääkinud. Arvasin tõesti, et ei ole võimalik kaks korda jutti ühte ja samasse ämbrisse astume! Supi ja rosinakuklitega on lugu märksa pikem, aga mitte oluliselt keerulisem. Nagu medalite jutu juures märkisin, siis eeldasime üritusel 4500 lõpetajat! Kuna supi kontsentraat erinevalt medalitest raisku ei lähe, siis alati arvestame juurde kohe ka reservi – seekord siis osavõtjad 4700 portsu + finishis olevad korraldajad 400 portsu + igaks juhuks veel reserv 200 portsu. Kokku 5300 prortsu suppi ja kukleid! Finisheerujaid oli meil 4640 + 400 korraldajat. See teeb kokku 5040 inimest! Igal juhul oleks pidanud olema reserv ca 200 inimese jaoks. Kuidas on siis võimalik, et kui ca 200-300 inimest oli söömas käimata oli söök juba otsas? Siin on samuti lihtne seletus: esiteks oli supikulbiga kokk võibolla natuke liiga helde käega ja pani kaussi arvestusliku 300g (1 suur kulbitäis) asemel natuke rohkem aga see ei olnud kindlasti määrava mõjuga. Põhilise „põntsu“ supivarudele pani see, et toidutalonge küll korjati, aga see distsipliin, et supi saab ainult talongi vastu ei olnud raudne. Lisaks supitalongiga osalejatele tulid paljudega kaasa ka nende pereliikmed ja sõbrad, kellel ka kõht oli tühi ja kes samuti suppi ja muud võtsid! Veendusin oma silmaga, et neid oli päris palju ja seega 500 lisasuud, kelle arvu ei saa ka parima tahtmisega ette näha, tekitasid olukorra kus need, kellele oli kõhutäis ette nähtud jäid tühja kõhuga aga need, kes kuritarvitasid meie inimlikku usaldust, lõid kõhtu silitades nurru! Sellise usalduse kuritarvitamise tagajärg on see, et peame tagasi pöörduma aastatetagusesse aega, kus ainult osavõtja üksi saab supikööki ja sõbrad ja sugulased peavad vaatama traataia tagant! Just nimelt selle juhtumi tagajärjel oleme olnud nüüd vaga ranged supiportsu kättesaamisel ja seda ka korraldajate puhul. Tõsi, iga sellise olukorra puhul võiks olla väravas inimene, kes suudab natukenegi „mängu lugeda“ ja otsustada kas tegu on tõesti maratoonari ja supi väljateeninuga või tegelasega, kes püüab teiste arvelt kõhtu täita. Aga kus on see otsustuspiir? Kahjuks on inimesed siiski väga jultunud ja nähes, et kellegile tehakse erand püüab kindlasti veelgi mõni ennast sisse rääkida jne-jne. Et ei juhtuks selliseid asju, et talongi pole kaasas püüamegi teha asjad nii puust ja punaseks kui võimalik. Nagu kodanik Lape ilusti kirjeldab on tegelikult info kuidas Toidutalongi, suusaklepsuga või muude asjadega käituda ilusti olemas, samuti saadame olulise osavõtja informatsiooni ka registreerunute e-postile (kes selleks loa on andnud)- kui keegi neid nõuandeid lugema ei vaevu siis peab küll iseennast süüdistama. Iga kogenud maratoonar teab, et maratoni õnnestumine on kinni 50% ulatuses korraldaja oskustes ette näha olukordi mis sündmuse käigus juhtuda võib ja teise 50% osas osavõtja oskuses ja tahtmises „mängida“ nende reeglite järgi mis antud maratoni läbiviimiseks on kehtestanud. Kui mõlemad osapooled on hästi ettevalmistunud, siis saab ka tulemus olema kõikidele rahulolu pakkuv. Aga tõsiasi on ka see, et korraldaja poolne killuke inimlikku lahkust ja mõistmist osavõtja suhtes saab tuua päikesesära ka pilvisesse ja vihmasesse maratoni! 2) Kallis bussi- ja parklapilet: Kuni 2011.aastani maksis Tartu Maratoni üritustel bussipilet 25kr. See hind kehtestati 1996 aastal ja püsis muutumatuna 15 aastat. See 25kr piletihind kattis kõige paremal hetkel 10% kogu osavõtjate transpordi kulust. Ülejäänud 90% doteeriti paratamatult maratoni üldeelarvest. Osavõtjate arv kasvas, busside arv kasvas, kütuse ja bussirendi kulud kasvasid kui piletihinna suhe kogukulusse vaid vähenes. 2007.a kehtestasime reegli, et ka maratoni finihsipaigast peale lõpetamist Tartusse või Otepääle sõit käib pileti alusel ja enam nn. tasuta sõitu enam ei saa lubada. Kuid rakendus ka nn. Päevapileti reegel, ehk olles ostnud pileti Tartust Otepääle starti, kehtis sama 25kr pilet ka õhtul finishist Tartusse tagasi sõiduks. Kui oled jätnud auto Otepääle ja tahtsid bussiga sinna tagasi saada pead ostma 25kr bussipileti. Selle aktsiooni tulemusel suutsime tõsta piletitulu 15%-ni transpordikulust. Möödunud aasta algusest alustasime ka bussipiletite eelmüüki, sest piletimüük võttis hommikul liiga kaua aega ja oli täielik teadmatus, mitu bussi välja saata. Kui tulu piletimüügist on nii väike, siis miks üldse selle tasulise piletiga jannata? Vastus on väga lihtne- ilma pileteid (eelmüügist) müümata ei ole meil absoluutselt mingit ettekujutust mitu inimest tahab bussiga sõita- kas 50 või 500 inimest? Ja seda teadmata ei ole võimalik ka transporti tagada. Täna kommunikeerime väga selgelt, et koha bussis tagame ainult eelmüügist pileti ostnutele. Kes läheb hommikul bussipeatusesse ilma piletita saab loota ainult õnnele, et ehk on mõnes bussis osa kohti välja müümata ja mahub peale. Kui aga kohti ei ole, ei saa ka välistada, et ilma piletita maratoonar peab maha jääma. Tänane piletihind eelmüügist ostes on 4 eurot. Selle piletiga saad sõita Tartust maratoni starti ja Elvast Tartusse tagasi. Ühe otsa hinnaks teeb see 2 eurot. Kas see on liiga kallis? Parklapilet maksab alates 2011.aastast 5 eurot! Kas see on kallis? Jah, nõustun, et see on kallis! Kuid see on mugavuse hind mille peab maksma, kui tahad autoga minna starti, sõita mööda rada ja tulla siis finishisse. Kuid ostes eelmüügist 5 eurose finishiparkla pileti ja jättes auto hommikul finishiparklasse saad tasuta bussiga starti koos kõikide autosviibijatega! Isegi olles autos üksinda on see sama odav kui bussipilet aga auto ootab juba finishis, et kohe kodu poole startida. Ja kui autos on veel 3-5 inimest on hind juba väga odav. Ja rentides kamba peale bussi oled vaba igasugusest täiendavast maksust ja võid soojas bussis starti oodata, olles 100m kaugusel stardikoridorist! Tõenäoliselt on maailmas vähe sellise mastaabi spordiüritusi kus sellist luksust lubada saab! Seega on kogu meie transpordipoliitika (sh. hinnapoliitika) suunatud sellele, et osavõtjad kasutaksid võimalikult vähe autosid ja rohkem busse, sest meie teed on nii suure ürituse jaoks liiga väikesed ja neid on liiga vähe. 3) Riietumistelk finishis! see on teema, mille kohta kriitika on 110% õigustatud ja mille pärast pean järjekordselt piinlikust tundma,kuid kiire lahenduse leidmiseks on meie käed lühikesed. Probleem on ainult selles, et Elva ilusate mändide, kämpingute ja muu kila-kola vahel puudub füüsiliselt territoorium kuhu oluliselt suuremat telki panna. Võrreldes eelmise aastaga suurendasime küll meeste telgi pindala 1/3 võrra, kuid see ei andnud mingit effekti. Praeguse territooriumi puhul saaks ehk naiste telgi suuruse telgi veel lisada aga siis sulguvad liikumisteed ja kogu finishipaiga logistiline skeem jookseb kinni. Nii kaua kui torm mitut ilusat Elva mändi maha ei murra, midagi kämpingute või vanade lasketiirudega ei juhtu, siis ei tekki ka kiireid lahendusi selles vallas. Küsimus ei ole rahas ega Kelgu koonerdamises- Otepääle panime kiirkorras ülesse suure telgi riietevahetamiseks ja soojas olemiseks. Oleks ainult ruumi, siis paneks kohe sellise telgi ka Elvasse! Kui aitaks see, et Kelk istuks ka ise seal ülerahvastud telgis, siis teeks Kelk seda hea meelega ja vajadusel mitte ainult 2h vaid ka 24 kui see ainult aitaks. Aga suurem ja ilusam lootus on ikka see, et ehk annab EAS või vabariigi valitsus rahastamistoe kogu keskuse renoveerimisele, mille abil saaks ehitada pallimängude saali riietumiseks ja tekiks ka mitukümmend pesemiskohta rääkimata muust sinna juurde kuuluvast. Ja selliste otsuste läbisurumisel saate kõik Teie kaasa aidata kui see Teile korda läheb! Rahvasportlased tehkem koos rohkem häält näitamaks, et ka Tartu Maratoni finishipaik on üle Eestiliselt oluline spordiobjekt ja sinna tehtud investeeringutest saab mitu korda aastas kasu suurem osa Eesti rahvasportlastest! 4) Radade kokkujooksmine- siin jään selgituse hetkel võlgu. Pean rajameistriga arutama, millest selline ebakõla. Juhul kui rada kitseneb ja enam 8 jälge ära ei mahu, siis peaks tõstma jäljetõmbaja ülesse ja enne kitsenemist tegema min 10m jälgedeta ala, et oleks aega omale uus rada otsida või vajadusel pidurdada. Sellist olukorda, et 2 jäljepaari järsku kokkusulanduvad ei tohiks tõesti olla. Siin on tõesti kõrge kukkumise oht olemas. Arvestades meie rajameistri kõrget kvalifikatsiooni siis on asjaolu seda üllatavam. Kuna kasutasime suures osas raja tegemisel esmakordselt Jõulumäe ülivõimast uut rajatraktorit, mis teeb 4 jälge korraga, siis võib-olla ei ole selle traktori seadmete manööverdamisvõime nii mobiilne kui võiks olla. Igal juhul loodan, et keegi sellest apsakast viga ei saanud. Kuna rohkem suuri prohmakaid ei suutnud Teie kommentaaridest leida siis siinkohal lõpetaks selle pikaleveninud selgituste joru! Edu soovides: Indrek Kelk


Kõige populaarsemad
r
EMT 11_r
MEEDIAPARTNER:
Postimees 11_r
r
SPONSORID:
Akta Print 11_r
RMK 11_r
Kasutajanimi:
Parool:
 
*Uus kasutaja *Unustasid parooli?
SPORTINFO
KORRALDAJATELE
KIRJUTA MEILE
KONTAKT
KASUTUSTINGIMUSED
KOMMENTEERIMINE